Läti keskpankur: riik liigub maksutõusu poole

Läti televisiooni otsesaates kritiseeris pankur Seimi, kelle esimese lugemise läbis 1% defitsiidiga eelarve. Samasuguse miinusega on ka lätlaste tänavune eelarve.

„Riigivõlg kasvab – vaja on mõelda, kuidas me saame selle ära makstud. Selge, et tulevikus tuleb teha maksudega seotud otsuseid. Ja olukorras, kus välisturud on rahutud, olukord ebastabiilne, lisab see veelgi määramatust ja raskendab investeeringuid,“ loetles Rutkaste argumente defitsiidis eelarve vastu.

Välisinvesteeringute nõukogu tegevdirektor Girts Greiskalns lisas, et ka teises riikides jäävad investeeringud soovitud tasemele alla, seda just geopoliitilise olukorra tõttu. „Ainsad vabad finantsid tulevad Hiina ja Aasia turgudelt, kuhu tulekski pilk pöörata,“ ütles ta.

Rahandusministeeriumi esindaja parlamendis Arvils Aseradens kommenteeris, et Läti tuleva aasta eelarve on „ohutuseelarve“. Ta märkis, et Lätis on madal tootlikkus ning seepärast võib efektiivsus olla madal koguni kümnel järgneval aastal, mil tuleb veel hulk reforme läbi viia.

Läti tööandjate liidu president Vitaly Gavrilov ütles, et riigi õitsenguks ja investeeringute meelitamiseks on vaja paikapandud mängureegleid, mis tähendab, et valitsus peab kinni pidama oma lubadustest ja tagama ootuspärase maksupoliitika.

Läti parlamendis läbis 3. novembril esimese lugemise tuleva aasta eelarve, mida valitsus nimetab vaesuse vähendamise ja arengueelarveks, kuid mis opositsiooni hinnangul on stagnatsioonieelarve. Seimis käisid eelarve pärast nii tulised vaidlused, et käiku läks isegi kingaga vehkimine.